Dr. Hasan Insel
Krambid, mis meid tavaliselt hommikuti tugeva valuga üles äratavad, pole enamikule meist võõrad. Enamik neist krampidest ei ole põhjustatud tõsistest probleemidest, vaid igapäevasest väsimusest vms põhjustest. Mõnede krampide taga võivad olla põhjused, mis põhinevad erinevatest haigustest. Sel põhjusel, kui see kordub või kestab kaua, on kasulik konsulteerida oma arstiga. Sellistel juhtudel aitab põhihaiguse ravi krampidest lahti saada. Meie neuroloog dr. Palusin Dilara Nuzumlalıl anda teavet krampide põhjuste ja ravi kohta. Dr. Millest Dilara sulle rääkis.
tahtmatu kontraktsioon
Krambid on haigusseisundid, millest me vähe teame, kuigi need on väga levinud. 95% inimestest on vähemalt korra elus olnud krampe. Krambid on lihase või lihasrühma lihaste tahtmatu kokkutõmbumine. Krambi ajal tekib lihases kõvadus, mida on puudutades näha või tunda. See on väga valus, põhjustab tehtava tegevuse katkemist ja krampide ajal hoitud lihast ei saa kasutada. See võtab mõnest sekundist kuni 15 minutini, harva kauem.
See võib ilmneda puhkeolekus või tegevuse ajal. Puhkamise krambid on tavalisemad ja neid nimetatakse sageli "öisteks krampideks", kuna need tekivad öösel, une ajal. Tavaliselt on kaasatud sääre- ja jalalihased. See on väga valus ja äratab unest. See võib korduda mitu korda öösel. Me ei tea tegelikku põhjust, kuid need krambid vallanduvad lamades teatud liigutuste tegemisel, mis põhjustavad lihase lühenemist. Mõned patsiendid teatavad, et külm ja intensiivne igapäevane tegevus põhjustab krampe.
TÄPNE PÕHJUS ON TEADA
Täpset krampide põhjust ei leia, esimesena meenuvad järgmised.
* Intensiivsed harjutused, mis põhjustavad liigset vedeliku ja elektrolüütide kaotust higistamise või hingamise kaudu, võivad mõnikord põhjustada krampe.
* Samamoodi võib krampe tekitada diureetikumide kasutamine, kui kaotatud vedelikke ja elektrolüüte toiduga ei asendata.
* Madal kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus põhjustavad krampe, kuna suurendavad närvilõpmete ja lihaskiudude erutatavust.
* Diureetikumide kasutamine, liigne oksendamine ja kõhulahtisus, hemodialüüs, alatoitumus vähendavad seerumi elektrolüütide taset.
* D-vitamiini puudust peetakse krampide põhjuseks, kuna see halvendab kaltsiumi imendumist.
* Kuigi mehhanism on teadmata, põhjustab krampe ka B1-, B5- ja B6-vitamiini puudus.
* Põhjuste hulka võib lugeda ka diabeeti, vereringehäireid ja alkoholi tarvitamist.
KÕIGE KERGE KOOS LIHASESRESSIGA
Lihase venitamisega möödub suurem osa krampidest. Sääre krampis annab leevendust krampis oleva jalaga poole sammu tagasi astumine püsti tõustes ja kahe käega seina lükates. Sel ajal peaksid kontsad maapinnaga kokku puutuma.
Teine lõdvestusmanööver on tõmmata jalg pahkluust keha poole, samal ajal kui jalg on voodis välja sirutatud.
Kerge massaaž ja soe pealekandmine lihasele aitavad lõõgastuda. Kui krampe põhjustav tegur on vedeliku ja elektrolüütide kadu, tuleks need esmalt asendada. Ravimravi pole vajalik, sest lihaskramp möödub kuni ravimi imendumiseni.
VÄLTIDA VÕIMALIK
Enne füüsilist tegevust, mis teadaolevalt põhjustab krampe, on soovitatav teha soojendusharjutusi ja lihaste venitusharjutusi. Piisav vedeliku tarbimine enne treeningut, selle ajal ja pärast treeningut ning kui treening kestab kauem kui tund, tuleks asendada elektrolüüdid (nagu naatrium, kaalium), mis arvatakse olevat higiga kadunud. Vältida tuleks füüsilist aktiivsust, mis põhjustab äärmist väsimust, eriti kuuma ilmaga. Öiseid krampe saab ennetada regulaarsete venitusharjutustega enne magamaminekut, kui põhjust pole. Eriti kuna sääremarjade krambid vallandab külm, võib krampide vältimiseks piisata ka une ajal jalgade soojas hoidmisest. Padja põlvede alla panemine magamise ajal on samuti sageli kasulik ettevaatusabinõu.
