Mis on luuüdi? Mis on luuüdi haigused?

Luuüdi (Medulla ossea) on suurte luude sees olev keskne kude. See moodustab 4% kogu kehamassist, mis vastab ligikaudu 2,6 kg-le täiskasvanutel. See on koht, kus kogu elu jooksul toodetakse perioodiliselt uusi vererakke.

LUÜÜDI TÜÜBID

Nööpauke on kahte tüüpi: punane nööpauk ja kollane nööpauk:

Punast luuüdi (või müeloidset luuüdi) leidub käsnjas. Siin toodetakse punaseid vereliblesid, valgeid vereliblesid ja trombotsüüte. See on rikas müeloidkoe poolest.

Mõned valged verelibled toodetakse kollases luuüdis. See on kollast värvi, kuna selles on palju rohkem rasvarakke.

Mõlemat tüüpi luuüdi sisaldab palju kapillaare.

Kõik luuüdi on sündides punased ja kollase luuüdi määr aja jooksul suureneb. Täiskasvanutel on keskmiselt 2,6 kg luuüdi, millest pool on punane. Punast luuüdi leidub peamiselt lamedates luudes (nagu rinnaku, kolju, ribide, selgroolülide ja abaluu) ning reieluu ja õlavarreluu pikkade luude proksimaalses otsas asuvas käsnjas osas. Kollane luuüdi asub pikkade luude keskel.

Suure verekaotuse korral kiirendab organism vere tootmist, muutes kollase luuüdi punaseks.

LUUDÜDI HAIGUSED

Vähkkasvaja või nakkuse (nt tuberkuloos) tagajärjel võib normaalne luuüdi kaduda, mille tulemusena väheneb punaste vereliblede, valgete vereliblede ja trombotsüütide tootmine. Samuti leitakse luuüdis vererakkude eellaste vähkkasvajaid, need on leukeemiad.

Mõnikord tehakse luuüdi uuringut luuüdi hõlmava haiguse diagnoosimiseks. Selle protseduuri käigus võetakse niudeluu kristallidest nõela abil proov üldnarkoosis või lokaalanesteesias. Jalaluus on keskmiselt 440 miljardit rakku.

Kiiritus- või keemiaravi tapab kiiresti jagunevad rakud luuüdis, kuid nõrgestab ka immuunsüsteemi. Paljud kiiritushaiguse sümptomid on tingitud luuüdi kahjustusest.

TÜVIRAKU TÜÜBID

Luuüdis leidub kolme tüüpi tüvirakke:

-Hematopoeetilised tüvirakud moodustavad vereringes kolme tüüpi rakke: valged verelibled (leukotsüüdid), punased verelibled (erütrotsüüdid) ja trombotsüüdid (trombotsüüdid).

-Mesenhümaalsed tüvirakud paiknevad luuüdi keskel asuva õõnsuse (siinuse) ümber. Neil on võime diferentseeruda osteoblastideks, kondrotsüütideks, müotsüütideks ja mitmesugusteks muudeks rakutüüpideks. Nad tegutsevad ka luuüdi valvuritena.

-Bidoteliaalsed tüvirakud

Viimased Postitused

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found