Vahendus tsiviilvaidlustes Vahendusseaduse artikkel 2; See on erapooletu ja sõltumatu eriväljaõppega organisatsioon, mis koondab osapooled läbirääkimis- ja läbirääkimiste pidamiseks, rakendades süstemaatilisi võtteid, loob nendevahelise suhtlusprotsessi, et tagada üksteise mõistmine ja seeläbi oma lahenduste väljatöötamine, pakkuda lahendust ka juhul, kui pooled lahendust ei leia Tegu on vaidluste lahendamise meetodiga, mis toimub vabatahtlikult ja kolmanda osapoole osalusel.
Kõik ei saa vahendada. Selleks, et olla vahendaja, on vaja selleks vajalikke tingimusi. Need tingimused on seaduses loetletud järgmiselt; Türgi kodanik, õigusteaduskonna või välisriigi õigusteaduskonna lõpetamine, kuid eksami sooritamine Türgi õigusteaduskonna programmide järgi puuduvatele kursustele ja edutunnistuse saamine, mitte tahtliku kuriteo eest süüdi mõistetud , omades vähemalt viieaastast staaži sellel kutsealal, omades vahenduskoolitust.peab vastama abikõlblikkuse nõuetele.
Nendele tingimustele vastavad isikud saavad vahenduseksami õnnestumise korral tegutseda vahendajana, registreerides end vahendusregistris. Vahendustegevust saavad läbi viia ainult Justiitsministeeriumi peetavas vahendusnimekirjas registreeritud isikud.
Vahenduse valdkond laieneb iga päevaga. Vabatahtlikku vahendusmenetlust, vahendusmenetlust kohtuvaidluse tingimusena, on hakatud rakendama äriõigusest tulenevate vaidluste puhul pärast tööõigusest tulenevaid hagisid. Vahendustegevuse ulatus laieneb veelgi.
Vahendusrakendus; Vahendusbürood, mis asuvad justiitspalees, kus asub teise poole elu- või töökoht.
Kohtades, kus vahendusbürood ei ole, saab pöörduda tsiviilrahukohtu registribüroosse, kes on määratud vahendajaks.
