Üks nägemiskaotuse ravis kasutatavatest meetoditest on sarvkesta siirdamine. Sarvkesta siirdamine, rahvasuus tuntud kui "silmasiirdamine", on paljude inimeste jaoks taasnägemise lootus. Teema ekspert prof. Dr. Küsisime Banu Coşarilt…
1 - Mis on sarvkest?
Sarvkest on läbipaistev kiht silma esiosas. Sarvkesta saame võrrelda kella klaasiga. Sarvkesta ülesanne on murda silma sattuvaid kiiri.
2 - Mis on sarvkesta siirdamine?
Sarvkesta siirdamine on protsess, mille käigus asendatakse haige sarvkesta surnud inimeselt võetud läbipaistva sarvkesta koega.
3-Miks tehakse sarvkesta siirdamist, millistel juhtudel on see vajalik?
Nägemine väheneb, kui sarvkesta läbipaistvus on kadunud või deformeerunud. Sellisel juhul on vajalik sarvkesta siirdamine. Kõige levinumad sarvkesta siirdamise juhtumid meie riigis on keratokonus (deformatsioon, kus sarvkesta kitseneb ettepoole), pseudofaakiline bulloosne keratopaatia (püsiv sarvkesta turse pärast katarakti operatsiooni) ja sarvkesta vigastused. Sarvkesta siirdamisega ravitakse ka pärilikke haigusi, mille puhul sarvkest kaotab läbipaistvuse ja mida nimetatakse düstroofiaks. Silma herpes, mida nimetatakse herpeetiliseks keratiidiks, võib kaugelearenenud juhtudel vajada ka sarvkesta siirdamist.
4-Kellelt ja kust saab siirdamiseks sobivat sarvkesta?
Sarvkest võetakse inimestelt, kes on surnud erinevatel põhjustel, kuid kelle sarvkest on terve. Meie riigis on doonorilt sarvkesta saamise volitused ainult silmapanga töötajatel. Silmapanku saab seevastu asutada ainult avalik-õiguslikes asutustes ja organisatsioonides ning ülikoolides.
5-Kas sarvkesta siirdamiseks on vajalik kudede ühilduvus?
Ei. Sarvkest ei ole organ, see on kude. Normaalsetes tingimustes on see veenideta. Veresoonte puudumine tähendab, et immuunrakud ei saa siirdamiskohta siseneda. See omakorda kaitseb sarvkesta maksa, südame jne eest. erinevad elundite siirdamisest. Sarvkesta kudede ühilduvuse kontseptsioon puudub.
Doonori sarvkestale tehakse silmapankades erinevaid teste. Need testid on rakkude loendus (spekulaarne mikroskoopia) ja biomikroskoopia, et teha kindlaks, kas kõnealune sarvkest võib pikas perspektiivis jääda läbipaistvaks. Lisaks tehakse vereanalüüsid, et teha kindlaks, kas doonoril on nakkushaigus, ning uuritakse surma põhjuseid. Nende testide lõpus, kui siirdamiseks pole takistusi, võib kasutada sarvkesta. Jälgitakse, et doonori ja vastuvõtja vanusevahe ei oleks liiga suur.
6-Kuidas sarvkesta siirdatakse?
Sarvkesta siirdamine viiakse läbi tuimastavate tilkade, nõelte või üldnarkoosiga. Operatsioon kestab 30-45 minutit. Kaitseprille kantakse esimesel päeval pärast operatsiooni.
Vastavalt haiguse seisundile retsipiendi sarvkestas; Vahetatakse välja kõik sarvkesta kihid või ainult ülemised või alumised kihid. Kõigi kihtide (täiskiht) asendamist nimetatakse läbitungvaks keratoplastikaks, alumise kihi (endoteeli) asendamist nimetatakse DMEK-ks ja ülemiste kihtide asendamist DALK-ks.
Täisjämedusega siirdamise korral tehakse retsipiendi ja doonori sarvkesta sisselõiked ümmarguste vaakumlabadega, mida nimetatakse trefan/punches. Neid sisselõikeid saab teha ka laseriga, mida nimetatakse femtosekundiks. Siirdatud sarvkest kinnitatakse retsipiendi voodi külge ligikaudu 16 õmblusega.
DMEK-tehnikas vahetatakse ainult substraati. Silma jääb 1-2 õmblust.
DALK tehnikas vahetatakse ainult ülemisi kihte. Silmas on veel umbes 16 õmblust.
7-Kas sarvkesta lasersiirdamisel on mingeid eeliseid?
Retsipiendi ja doonori sarvkesta lõikamine femtosekundilise laseriga tagab sisselõikekoha parema sobivuse. See annab eelise, kuna paranemisprotsessi ajal väheneb astigmatism.
8-Kas operatsioonil on riske?
Sarvkesta siirdamisega kaasnevad riskid, nagu iga operatsioon. Kuigi see on haruldane, esineb kogu paksusega siirdamise korral verejooksu oht, mida nimetatakse "suprachoroidaalseks verejooksuks". See verejooks on sarvkesta siirdamise kõige kardetum, kuid haruldasem risk (0,45–1,08% juhtudest). Lisaks võivad esineda sellised ohud nagu infektsioon (silmainfektsioon), kudede äratõukereaktsioon, silmasisese rõhu tõus. Astigmatism on tavaline probleem pärast täielikku siirdamist või DALK-i.
9-Kuidas tuvastatakse koe äratõukereaktsioon, kas seda saab ravida?
Punetus siirdatud patsiendi silmades, valgustundlikkus, nägemise vähenemine ja valu on koe äratõukereaktsiooni tunnusteks. Kudede äratõukereaktsiooni korral saavutatakse edukad tulemused kortisooni tilk-/pomaadraviga ligikaudu 90 protsendil patsientidest. Kui koe äratõukereaktsioon raviga ei parane, on vajalik korduv sarvkesta siirdamine.
10-Kuidas ravitakse pärast sarvkesta siirdamist tekkivat astigmatismi?
Pärast sarvkesta siirdamist eemaldatakse astigmatism personaliseeritud laserraviga (LASIK). Müoopiat ja harva täheldatud hüperoopiat ravitakse ka LASIK-iga. Astigmatismi raviks võib peale LASIK-i kasutada ka muid kirurgilisi meetodeid (nt sisselõigete lõdvendamine, pinguldavad õmblused).
11-Kas silm näeb kohe pärast sarvkesta siirdamist?
Kui siirdatakse täiskihi või ülemise kihi siirdamisega (DALK), ei ole nägemine esimestel päevadel pärast operatsiooni eriti selge. Nägemise täielikuks selgeks saamiseks peab mööduma orienteeruvalt 1 aasta ja eemaldada silma astigmatismi põhjustavad õmblused. Kui silmas ei ole ilmset astigmatismi, võib õmblused paigale jätta ja mitte eemaldada. Alumise kihi siirdamisel, mida nimetatakse DMEK-ks, muutub nägemine selgeks umbes 1 kuu jooksul.
12-Kas pärast sarvkesta siirdamist on vaja kogu elu kasutada ravimeid või silmatilku?
Kortisooni tilkasid kasutatakse esimesed 6 kuud-1 aasta pärast siirdamist. Suukaudsete pillide kasutamine on siiski vajalik ainult koe äratõukereaktsiooni korral ja lühiajaliselt.
