Kuigi need kaebused kaovad tavaliselt mõne päeva jooksul menstruatsiooni algusega, võivad need negatiivselt mõjutada töö- ja ühiskondlikku elu. Selle protsessi mugavaks läbimiseks on oluline võtta mõned ettevaatusabinõud. Memorial Service Hospitalist, sünnitusabi ja günekoloogia osakonnast, op. Dr. Hakan Peker andis teavet ettevaatusabinõude kohta, mida tuleb võtta premenstruaalse pinge sündroomi vastu.
See võib põhjustada kohmakust ja nutuhoogusid.
Premenstruaalne pingesündroom, meeleolumuutused (depressioon, ärevus), unetus, pinge, rindade hellus, keha puhitus, väsimus, kuumahood, söögiisu muutused, peavalu ja kubemevalu, mis algab 10-15 päeva enne eeldatavat menstruatsiooni ja kestab kuni lõpuni menstruatsioonist See on sündroom, mis hõlmab selliseid kaebusi nagu vähene keskendumisvõime, kohmakus, muutused käitumises, nagu näiteks nutukriis. Neid kaebusi, mida esineb 75% naiste hulgas, saab diagnoosida premenstruaalse pinge sündroomina, kui neid esineb menstruatsiooni teisel poolel ja vähemalt 2 tsüklit (menstruatsiooni).
Hoiduge depressiooni, äärmise ärrituvuse ja mälukaotuse eest!
Iga naine kogeb premenstruaalperioodil mõningaid sümptomeid. Nende sümptomite eesmärk on teavitada naist, et tal on menstruatsioon, ja seega vältida tema ettevalmistamatust vahelejäämist. Kuigi need sümptomid on häirivad, kuid talutavad vähem kui pooltel naistest, kogevad 5% naistest väga tõsiseid sümptomeid. Emotsionaalseid seisundeid võib olla palju, alates depressioonist ja lõpetades ärevusega kuni äärmise ärrituvuseni. Mõnel naisel võib esineda kerge mälukaotus. Mõnedel naistel esinevat depressiooni, rahutust ja pinget nimetatakse premenstruaalseks düsfooriliseks häireks (PMDD).
Tuleks otsida professionaalset abi
Premenstruaalset pingesündroomi täheldatakse naistel, kelle munasarjad töötavad regulaarselt ja kellel on ovulatsioon. Kõige tavalisem vanus on 20ndate lõpus ja 30ndate alguses. Seda sündroomi ei täheldata puberteedieas ja menopausi ajal, kui ovulatsiooni pole. Praegu puudub kehtiv sõel- ja diagnostiline test premenstruaalse sündroomiga inimese diagnoosimiseks. Psühhiaatrilised, mao-, soole-, suguelundite ja kuseteede haigused, mis võivad olla seotud antud sündroomi puhul nähtud kaebustega, tuleb läbivaatusega kõrvaldada ning arst peaks seda sündroomi kahtlustama ning uurima patsiendi ajalugu ja diagnoosima.
Ravis on olulised jooga ja regulaarne trenn
Seda sündroomi ravitakse nõuannete ja ravimitega. Esiteks tuleb muuta toitumisharjumusi. Vajalik on regulaarne tasakaalustatud ja lahjade süsivesikuterikas toitumine, vähe ja sageli. Samuti on kasulik hoiduda eemale kofeiinist, alkoholist, suitsetamisest ja šokolaadist. Stressiga toimetulemiseks võib teha joogat või regulaarset treeningut. Regulaarne treening on tõhus ravis, suurendades serotoniini hormooni.
