Ma arvan, et on aeg pöörata ja vaadata iseendasse, selle asemel, et kõik meeste poole pöörata.Nagu loodus näitab, on kõik naiste kätes. Kuni me oma ökoloogiat ei reeda.
Et iseennast paremini tundma õppida, mõista, milliseid vigu me tegime ja miks, küsisime meie ümber olevatelt meessõpradelt, mille üle nad kurdavad... Ka nemad lugesid rõõmuga; kõigesse sekkumine, liiga palju rääkimine, skeptitsism, armukadedus, uudishimu abiellumise vastu, kinnisidee kõike kontrollida... See oli meie meelest palju kergem ja lõbusam artikkel, kuni Istanbuli psühhiaatriainstituudi kliinilise psühholoogi spetsialisti Ayşegül Denizci uksele koputas. Tegelikult jõudsime nende vigade juureni, mida mehed justkui üksmeelselt loetlevad, nimelt selleni, et naised eitavad omaenda ökoloogiat.
Mis on meie naiste põhiprobleem?
Kuigi meeste ja naiste vaheline seksuaalne diskrimineerimine liigub moderniseerimisprotsessis tasakaalu poole, suureneb naiste aktiivne osalemine ühiskonnaelus ja ärielus, nende isiklik areng ja arusaam maailmast väljaspool perekonda ning kuigi naiste domineerimine meeste domineerimises suureneb. piirkondades, probleem püsib. Kuna naiste seksuaalsus on kultuurilisest kasvatusest alates pidevalt alla surutud, siis meeste seksuaalsust pidevalt suurendatakse, toimub suur assimilatsioon ja sellest ei saa üle ei mees ega naine ning kohtumist ei toimu. See on peamine põhjus, miks suhted purunevad.
Kas on tõsi, et abielu on inimloomuse vastane?
Ma ei usu seda kunagi. See, mida nimetatakse abieluks, ei ole juriidiline mehhanism. Kas kirjutame alla seaduse tegemiseks? Seadus tuleb meelde alles siis, kui oleme lahutamas. Moodustame ühtsuse solidaarsuseks ilusate unistustega väljaspool asuva eluturu vastu. Aga abielud lagunevad, sest me reedame midagi väga ökoloogilist.
Mis vanusest alates hakkavad naised seda krõbistamist kogema?
18-24-aastased tüdrukud pole neid veel märganud. Igas vanuses mehed jooksevad neile järele ja kui nad just väga konservatiivses peres üles ei kasva, ei mõista nad seda erinevust. Keskmiselt abiellutakse 25-aastaselt (kuigi oleme lapspruutide seas maailmas esimeste seas, siis meie, käitumisteadlaste arvates pole tervislik enne 25. eluaastat abielluda) ja seksuaalsus on abieluga akrediteeritud. Tänapäeval aga lahutab iga teine abielu esimese viie aasta jooksul lahutusega. Naine, kes abiellub mitte suhte, vaid vabanemise pärast, on selle koorma maha viskamas.
Kas võime öelda, et see naine on nüüd vaba?
Selle naise jaoks ei peeta seksuaalsust endiselt vabaks, ta pole teadlik tõsiasjast, et ta on seksuaalselt vaba olend, ja seekord võib ta näidata klammerdavat suhtumist meestesse, kellega ta on. Kui mehed elavad seksuaalelu nii nagu tahavad ja neile aplodeeritakse, siis naiste puhul on olukord ikka vastupidine. Kui aga hakkate meie riigist läände liikuma, pole see nii. Vabade(!) naiste suurim võitlus meie riigis on tegelikult dilemma, et seksuaalvabadust ei defineerita naiste kaudu. Naistel, kes seda ei teadvusta, tekivad aga kinnisideed nagu kas ma olen kole, paks, pole piisavalt stiilne, nahk on kortsus, vajan botoxit. Kõige selle all peitub aga naise küündimatuse tunne. Ja see küündimatuse tunne on meestele ja ühiskonnale väga kasulik. Seda olukorda hoitakse suure üksmeelega, kuna see on kõigi teiste huvides peale vaba naise; lihtsalt sellepärast, et sa oled ebaadekvaatne, kole, armukade... Kui sa võtad selle olukorra ühiskonnast välja, siis nagu süsteem kukuks kokku...
Kas meie naised pole sellest teadlikud?
Me ei saa, sest kui me sel teemal avalikult räägime, surutakse meid feministiks, militaristiks, anarhistiks. Me ei saa kunagi olla naised. Kui me siseneme sellesse naiseidentiteeti, võime olla kõike muud kui naine. Me peame end kogu aeg meikima ja meest meelitama, et saaksime olla naine. Joonistatakse kujutluspilt, et feministlik naine on kole ja hooletusse jäetud.
Mida teha, et olla õnnelikud naised?
Lihtsalt ära lase naisel end reeta. Selleks peab ta esmalt endalt küsima, mida ta suhtest ootab; "Miks teil seda suhet vaja on, vaadake seda uuesti. Tahad oma kogemuste ja jagamisega rahule jääda; mitte solvata, alla suruda, ignoreerida, kuritarvitada ega ahistada... Te töötate, teenite raha, teenite paljudes valdkondades rohkem raha kui mehed, nii et te ei vaja kedagi." Siiski ei tasu unustada, et vabanemise hind on üksindus.
Kas naised kardavad üksindust?
Mees vajab ju ka naist. Seega, et naisel oleks hea suhe, peab tal enne olema eneseteadlikkus ja seejärel toetama meest, kellega ta oma elu jagama hakkab, et ennast mõista. Sest mees ei saa kunagi naisest aru, kui naine seda talle ei ütle. Freud ütles: "Ma mõistsin meest, aga mitte naist." Me ei saa sellest isegi ise aru, sest inimkonna liini jätkav naine on teistsuguse ja keeruka struktuuriga ning tema emotsionaalne intelligentsus on meestest palju arenenum. Peame sellest teadlikud olema. Niipea, kui me seda ei tea, algab reetmine ja ühiskond, kus me praegu elame, läheb selle mõistmisega hulluks.
Kuidas me end reedame?
Me lükkame ennast tagasi. Me lükkame tagasi oma tunded, olemise põhjuse. Me lükkame tagasi oma funktsiooni sotsiaalses mehhanismis. Maailm ilma naisteta oleks põrgu. Lapsed ei kasva ega meestest meheks. Kujutage ette, mis juhtuks, kui maailmas poleks ühtegi naist. Naine peaks alati meeles pidama ja teadma oma funktsiooni ühiskonnas, inimkonna ajaloos.
Kas see on teadlikkus, mida saab koolituse kaudu õppida?
Need käitumised on automaatsed ja põlvkondade kaupa. Näiteks ema on rõhutud, peaaegu nagu isa ta kinni paneb.Sellel ajal kui selle pere tütar reageerib põlvkondadevahelise konflikti mõjule või kui ma muutun oma ema sarnaseks, muutub ta ühel päeval suletuks. Minu ülesanne on panna naised hommikust õhtuni iseendast teadlikuks saama…
Kas tõesti tahavad alati abielluda naised?
See väide töötab mehe jaoks. Ärge abielluge ühegi mehega, vaatame, mis saab? Kuidas poisid 30 aastat tagasi tüdrukuid taga ajasid? Kuidas nad keskkoolide uste ees ootasid, eks? Ja kuidas nad nüüd kergendust tunnevad... Kuidas see juhtus? See juhtus siis, kui naine end reetis. Mehed võivad öelda, et mul on nüüd viis sõbrannat, ma ei hooli lapsest, tulge minu juurde. Kõik need mehed kirjeldavad seda meeletut naist. Kui inimene ei teadvusta oma reaalsust, langeb ta pettekujutlusse, sest ta ei kuule isegi oma nuttu. Naine selles olukorras karjub alati valjemini, püüdes kõike kontrollida, sest arvab, et tal pole mitte millegi üle kontrolli. See on koht, kus paljud naised püüavad kõike kontrollida. Naine peab vaatama omaenda ökoloogiat ja ütlema: "Sa annad alati, oo naine, värisege ja tule mõistusele."
Kuidas te naisi selles mõttes toetate?
Naised, kes siia tulevad, taastuvad mõne seansi jooksul, sest neil kõigil on väga tugev emotsionaalne intelligentsus. Nad ütlevad kohe: "Oota, mida ma teen?" Naine püüab kõike kontrollida, sest arvab, et ta ei ole tema kontrolli all, kuid kontroll ei lahku naisest kunagi. Tekib aga reaalsusele mittevastav kuvand, peaaegu nagu polekski naist... Vaatame, mis saab siis, kui naine ei sünnita, ei imeta ega kasvata teda? Selle üle on vaja hästi läbi mõelda.
Samuti on emaduse vastutus…
Kaasaegse naise töö on väga raske... Ta töötab nii sees kui väljas ja temast saab hea ema. Kuid sellist maailma pole olemas. Kui naine üritab ka pärast lapse sündi stressis raha teenida, siis on tema suhetes selle mehega probleem. Isa kohus on raha teenida ja tuua ning rahalist koormust rohkem kanda. Samuti toetab naine meest väljastpoolt eluturult raha teenimisel ja toomisel. Selles etapis ei tohiks mees end kõrvalejäetuna tunda. See on koht, kus me ütleme, et petmist pole. Mees ei taha minna vaid petta, ta lahkub, sest ta elimineeriti ja jäeti õue.
Kas peaksime valima emaduse või karjääri vahel?
Tuleb leppida sellega, et emaks olemise nõuded ei sobi kokku tänapäeva ühiskonnaga. Pärast lapse sündi hakkab naine uuesti tööle, andes hoolduse kellelegi teisele. See ema ja lapse eraldamine pole aga mõlemale hea. On loomulik, et 0–2-aastane ema on oma lapsele piisavalt lähedal, et rahuldada kõik lapse vajadused. Kui ema saab oma lapse töökohta tuua, kui ta saab imetada ja mähet vahetada, võib ta tööd jätkata. Vastasel juhul peaks ta karjääris pausi tegema. Mõne aasta pärast äri juurde naastes tunneb naine end aga nõrgenenud, sest leiab, et sõbrad, kellega ta varem töötas, on edasi arenenud ja saanud tema enda juhiks. Me räägime siin süsteemiprobleemist. Sel juhul peab mees naist lõputult toetama, tegema oma isaidentiteediga kõik endast oleneva ning võtma oma äriidentiteediga rahalise vastutuse. Laste saamine enne selle tugiüksuse loomist põhjustab palju probleeme.
5 ettepanekut, mis aitavad teid oma ökoloogia juurde tagasi tuua
Ärge ignoreerige vägivalda
Kui mees on teie vastu ebaviisakas, ignoreerite seda. Järgmisel korral tõuseb detsibell veidi rohkem, kuid te ignoreerite seda, et mitte kaotada. Just nende etappide kaudu suurendab mees vägivalda samm-sammult. Tegelikult tahab mees midagi ägedalt väljendada. Millest see mees räägib, peatu ja kuula. Näiteks samastus ta emaga, kuna ema oli väiksena isa poolt muserdatud ja ta ei kannata naises samu asju näha. Need vanad valud pulbitsevad, aga ta pole sellest isegi teadlik. Teie suhte rõõmsas keeles: „Sa oled minu vastu ebaviisakas, kas tahad mulle veel midagi öelda? Mis lahti, uurime koos. Kuidas ma saan sind toetada?' Sest ainult naised saavad mehi ülal pidada. Nii saab nii mees aru, et teda mõistetakse, kui ka naine loob mehega esimest korda tõelise inimsuhte. Seks on kõigiga, süüa süüakse kõigiga, aga kõigiga ei saa neid emotsionaalseid traumasid läbi elada. See on ainus viis pikaajalise, tõelise ökoloogilise suhte loomiseks.
Ärge reeda oma ökoloogiat
Kõik, mis on seotud füüsilise tervisega, on seotud ka emotsionaalse tervisega; Seega tuleb ka emotsionaalset tervist hoida. Keha toidetakse ökoloogiliste toiduainetega, hinge aga ökoloogiliste tunnetega. Muidugi tuleb konflikte, on valu, kuni me elame oma olemusega kooskõlas terve avatuse ja selgusega. Me võime elada betoonhoonetes ja tornides seni, kuni me ei reeda oma emotsionaalset ökoloogiat. Küsige endalt: "Mis mind ei rahulda? Miks minus midagi puudu on?“ Naine, kes suudab selle puuduse läbi elada, oskab mehe süüdistamise asemel kirjeldada, kuidas tal läheb hästi. Selle asemel, et öelda, et sa ei saa mind õnnelikuks teha, ütleb ta sulle, kuidas õnnelik olla.
Ärge langege armastuse lõksu
Teine lõks, millesse naised satuvad, on armastuse ootuse lõks.Armastuse diskursus on nii ülepaisutatud, et viiest kinos olevast filmist neli on armastusest ja ka raamatud. Mis see armastus siis on? Kaoses pole kaost ega suhet. Suhe ja abielu on distsipliinid, need on pühad. Kui me seda pühaks ei pea, pole elul muud mõtet. See pühaduse reetmine muutub meie endi reetmiseks. Suhet on vaja elada distsipliini, austuse, ajavoolus jagamise, toetamise, ühist keelt kasutades ning armastust kui heade roogade valmistamise ladu.
Võtke oma suhtele aega tööga
Ärielu kasutab tiheda konkurentsi tõttu kiiret aega. Suhe aga algab ja jätkub nagu pilv. Töötavad naised juhivad oma äriidentiteediga ka suhteid oma mehe ja lastega. Näiteks naine, kes ütleb, et tood selle kõigile, tehke seda, te lähete sellesse teatrisse, jätkate seda kursust, ei käitu inimökoloogiaga kooskõlas. Ka sellised suhted kaotavad aja jooksul oma tervise.
Ära võrdle teistega
Tõstke esile oma pädevusi, mitte oma puudusi. Näe oma ebapiisavust nende toetajana, mitte oma pädevuste varjana. Hoidke märkmikku, kirjutage ühele poole oma varad ja teisele poole, mida soovite parandada. Lisage oma varad nende dubleerimise ajal varade jaotisesse. Tunnete kergendust, kui näete, et teie vara suureneb. Kasutage võrdlusaluseid selle jaoks, mida peate parandama, kuid mitte kunagi varade jaoks. Ärge võrrelge end oma ema, sõprade või konkurentidega. Keskenduge sellele, kuidas muuta oma vara naudinguks. Ära unusta, et naise õnnelikuna nägemine teeb ka mehe õnnelikuks ja kirjelda talle, kuidas sa õnnelik saad ning kui tal see õnnestub, näita seda talle välja.
? Leht CETINKAYA
