Mis on granuloom?

Glanuloom on meditsiiniline seisund, mis on määratletud koe mittevähktõve põletikuga. Üldiselt katab see ainult väikese osa koest ja inimesel, kellel see on, ei esine tavaliselt mingeid sümptomeid. Tegelikult avastatakse enamik granuloomidest sõltumatutel põhjustel tehtud röntgenikiirguse abil. Röntgenuuringu käigus avastamisel peetakse granuloomi sageli ekslikult vähiks.

Enamik granuloome on koekahjustuse, eriti infektsiooni tagajärg. Need võivad tekkida kopsudes ja kõige levinum põhjus on seeninfektsioon, mida nimetatakse histoplasmoosiks. Muud granuloomide moodustumisega seotud seisundid on berüloos, süüfilis (süüfilis), sarkoidoos, Crohni tõbi, tuberkuloos (tuberkuloos), Churg-Straussi sündroom ja Wegeneri granulomatoos.

Nende seisundite tagajärjel tekkinud granuloom on tavaliselt kaltsineeritud granuloom. Need sisaldavad kaltsiumi ladestumist ja nende arenemine võtab sageli aega, mis tähendab, et paljud neist on kehas olemas juba ammu enne nende avastamist. Teine tüüp on kubeme granuloom, see tähendab suguelundite piirkonna bakteriaalne infektsioon. Seda põhjustab bakter nimega Calummatobacterium granulomatis ja see mõjutab enamasti inimesi, kes elavad troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, nagu Guayana, Kagu-India ja Uus-Guinea. Lisaks mõjutab see sugulisel teel leviv bakter rohkem mehi kui naisi, eriti geimehi. Selle haigusega inimesel tekivad suguelundite piirkonnas villid või tükid, mis lõpuks arenevad lahtisteks haavanditeks.

Kubeme granuloomi tuleb kohe ravida, sest see võib põhjustada ulatuslikke kahjustusi suguelunditele ja levida teistesse kehaosadesse. Selle seisundi ravimiseks on tavaliselt vaja võtta antibiootikume ja lasta piirkonnas paraneda kolme kuni viie nädala jooksul. Lisaks võib nakatunud inimene hiljem uuesti nakatada.

Supraventrikulaarne tahhükardia

Viimased Postitused

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found