Üllatavad faktid, mida te mesilaste kohta kunagi ei teadnud

Ahmet Bağran Aksoy, 35-aastane mesinik, meegurmaan ja Etabali juhatuse esimees; jagab teiega mesilaste aspekte, mida seni pole teada olnud. Aksoy, kes andis edasi nende suurepäraste olendite hämmastavaid pingutusi õietolmu kogumisest mee tootmiseni; Juhtides tähelepanu elu jätkumisel kõige olulisemat rolli mängivate mesilaste olulisusele meie elus, selgitas ta nende tunnuseid, mida me siiani ei teadnud.

Kõige töökam loom: mesilased

Täiendades, et kärg on inseneri ime, ütles Aksoy, et kärjes olevate rakkude seinte paksus on alla 1/10 millimeetrit; kuid sellest hoolimata ütles ta, et suudab kanda meekoormat, mis ületab sadu kordi tema enda kaalust.

Mesilase elu jooksul…

-Aksoy, uuringute kohaselt; Ta nentis, et mesilane toodab oma elu jooksul 1/12 teelusikatäit mett.

Ventilatsioonisüsteem

Meegurmaan Ahmet Bagran Aksoy; Märkides, et New Yorgi osariigi ülikooli bioloogid täheldasid, et taru sees ja väljas seisis sissepääsu juures sadu mesilasi, tagades mesilastega seotud uuringutes õhuringluse; mesilastest; Ta nentis, et tiibadega lehvitades lasevad nad saastunud õhul välja tulla ning tiibade lehvitamise lõpetades lasevad sisse värske õhu.

Neil on nööpnõela suurune kõht!

-35 aastat meetootjat Aksoy uuringute kohaselt; Ta nentis, et mesilase kõht on nööpnõelapea suurune ning sõrmkübara mee kogumiseks peab mesilane oma kõhtu täitma ja tühjendama 60 korda.

Et toota mett, mesilased...

- Selleks, et mesilased saaksid toota pool kilo mett, peavad nad külastama ligikaudu 2 miljonit lilli ja läbima 88 tuhat km.

Mesilaste hämmastav tiibade lehvitamine

- Heli, mida kuulete, kui mesilane teile läheneb, on tema tiibade hääl, mis lehvib 11 400 korda minutis. Uuringute tulemusena on täheldatud, et mesilased võivad suminat teha ka siis, kui nende tiivad on katki. Seda seetõttu, et mesilaste sumin tuleb nende rinnast.

Mee sise- ja välismõju tervisele

- Esimese maailmasõja ajal kasutati mett sõdurite haavade parandamiseks. Sest mesi on tervendava toimega ja ei rikne kunagi. See on üks tõhusaid meetodeid, mida kasutatakse tänapäevalgi.

Mesilased, tööjõu sümbol

- Mesilased imevad umbes 100 miljonist õiest koosnevat nektarit, et täita üks kärje tarus. Selle aja jooksul on nad tiibu lehvitanud ligikaudu 90–100 000 km.

Mesilaste silmad, inimkonna päästja

-Meemesilaste kaks külgnevat silma on nende peade kõrval; nende kolm silma on peas. Lisaks on neil kaks paari tiibu, nektarikott ja magu.

Ainult emased mesilased nõelavad oma nõelasid!

Sest nõelad on ainult emastel mesilastel. Kuid mesilased surevad, kui nad nõelavad

Mesilaste elektrilise suuna leidmise võimed

- Mesilased katavad lille elektriväljaga, et teised mesilased ei külastaks õietolmu kogutud õit uuesti. Teised mesilased, kes näevad ja tajuvad neid jälgi tänu oma kehal olevatele elektroretseptoritele, neid lilli ei külasta ning nad võidavad aega ja energiat.

Mesilased ei jää pensionile!

-Mesilased saavad vananedes targemaks, haigestuvad kutsehaigustesse ega mõtle kunagi pensionile. Toitu otsivad mesilased läbivad koguvahemaa, mis on võrdne Maa ja Kuu vahelise vahemaaga, et toota kaks kilogrammi mett.

Mesilaste neuroloogilised struktuurid...

 -Iga mesilase ajus on ligikaudu miljon närvirakku (neuronit). Mesilaste kogukonnas on seevastu poole vähem närvirakke kui 100 miljardi neuroniga inimesel.

Neil on oma ainulaadne lõhn

Aksoy ütles, et igas tarus on keemiline aine, mida mesilasema eritab ja et selle aine tunnevad ära kõik tarus olevad mesilased. Ta nentis, et tänu sellele ainele tunnevad kõik samas koloonias olevad isendid üksteist kergesti ära ning nad ajavad välja või tapavad tarusse sattunud võõra mesilase.

Viimased Postitused

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found