Maksapuudulikkuse sümptomid

Gaziosmanpaşa haigla üldkirurgia ja elundite siirdamise spetsialist prof. Dr. Ayhan Dinçkan: „Haiguse progresseerumisel maksas on näha nõrkust, isutus, kollatõbi, nõrkus, kaalulangus, vedeliku kogunemine jalgadesse ja kõhtu. Haiguse progresseerumisel ei suuda maks verd puhastada ning võivad tekkida isiksuse-käitumismuutused ja unustamine.

Maks on keha suurim siseorgan ja üks tähtsamaid organeid. Kuna sellel on rohkem kui 400 ülesannet, millest paljudel on elutähtsad funktsioonid, ja see on ainevahetuse aju. Tema ülesannete hulgas:

- oluliste ehitusplokkide, nagu valgud, kolesterool, rasvad ja hüübimisfaktorid, sünteesimine toidust, mida võtame koos toiduga

- Rasvade imendumiseks vajaliku sapi valmistamine ja eritamine seedesüsteemi

- Organismi puhastamine paljudest esinevatest kemikaalidest ja ravimitest

- Immuunsüsteemi reguleerimine võitluses infektsioonide vastu

- Veresuhkru taseme reguleerimiseks.

Mis on maksapuudulikkus?

Paljud ägedad ja kroonilised haigused võivad pöördumatult mõjutada maksa elutähtsaid funktsioone ja viia maksapuudulikkuseni. Äge maksapuudulikkus on äkiline tekkimine, peamiselt tervetel inimestel, kellel ei ole maksahaigust. Sellisel juhul, millel on palju põhjuseid, eriti hepatiit, ravimite ja seente mürgistus, kahjustavad vereringes olevad toksiinid maksarakke.

Neerupuudulikkuse ravis ei ole ravimit ega sellist meetodit nagu dialüüs ja kui seda maksasiirdamisega kiiresti ei ravita, surevad patsiendid. Kroonilise maksapuudulikkusega tsirroosi korral (hepatiit ja alkoholitarbimine on peamised tsirroosi põhjustavad haigused) asenduvad normaalsed maksarakud armkoega. Sel juhul ei saa maks oma elutähtsaid funktsioone täita. Kui puudulikkus jõuab teatud tasemeni, progresseerub kahjustus nii palju, et ainsaks lahenduseks on maksa siirdamine. Siirdamise ajastus on väga oluline nii ägeda kui ka kroonilise maksapuudulikkuse korral ning sellega ei tohiks edasi lükata.

Millised on maksapuudulikkuse sümptomid?

Kui haigus ei põhjusta tavaliselt algstaadiumis mingeid sümptomeid, siis haiguse progresseerumisel ilmnevad nõrkus, isutus, iiveldus-oksendamine, kollatõbi (naha ja silmade kollasus), nõrkus, kehakaalu langus, vedeliku kogunemine jalgadesse ja kõhtu, võib tekkida suurenenud kalduvus veritsusele ja sügelus.

Haiguse progresseerudes ja kahjustuste suurenedes ei suuda maks verd ja keha jääkaineid puhastada ning organismi koguneb palju ravimeid. Üha enam kuhjuvad need mürgised ained eelkõige ajju ja isiksuse-käitumismuutuste, segaduse, unustamise ja unehäirete ning viimases staadiumis võib tekkida teadvusekaotus ja kooma.

Mis on maksapuudulikkuse ravi?

Kroonilise maksapuudulikkusega tsirroos on progresseeruv haigus. Kuigi haigus on ravimatu, saab kahjustusi mõne raviga peatada või aeglustada. Maksa funktsioonide hindamiseks tehakse erinevaid biokeemilisi analüüse. Lisaks uuritakse maksa struktuuri ja veresooni selliste kuvamismeetoditega nagu ultraheli, kompuutertomograafia või MR.

Mõnikord võib tsirroosi diagnoosi kinnitamiseks teha isegi biopsia. Juhtudel, mida tänapäevase meditsiini võimalustega ravida ei saa, on vaja oma funktsiooni täita mittesaanud elund maksa siirdamisega asendada uue maksaga. Tänapäeval tehakse meditsiinilise ja kirurgilise ravi edenedes maksa siirdamist 80–90-protsendilise eduga, kui see tehakse õigel ajal.

Millises etapis on vaja maksa siirdamist?

Esiteks tuleb kõiki maksatsirroosiga patsiente hinnata siirdamise osas. Kas patsienti on otstarbekas jälgida või üle viia, otsustavad maksaga tegelevad eriarstid mõne analüüsi ja uuringute tulemusena saadud klassifikatsioonide tulemusena. Kroonilise maksapuudulikkuse raskusaste on klassifitseeritud A ja C vahele ning sellest tulenevalt peetakse B ja C staadiumeid siirdamiseks sobivaks. A-staadiumis on siirdamiseks sobivaid patsiente. Siiski ei tohiks unustada, et; Mida parem on patsiendi seisund siirdamise ajal, seda paremini annab siirdamisoperatsioon.

Milliseid haigusi saab maksa siirdamisega ravida?

Kuigi järgmisi haigusi ravitakse peamiselt maksasiirdamisega, on ka haruldasemaid näidustusi.

- Krooniline maksahaigus (põhjustatud sellistest haigustest nagu B- ja C-hepatiit, alkohol ja sapiteede tsirroos)

- äge maksapuudulikkus (seene- ja ravimimürgistuse tagajärjel)

- mitteopereeritav maksakasvaja (hepatotsellulaarne kartsinoom) ja mõned healoomulised kasvajad

- Mõned ainevahetushaigused (eriti lapsepõlves)

Viimased Postitused

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found